Linn
Alumiinium, Sinu Sädelev Sõber
kaob valgus
kustub küünal su käes
ma sulen silmad ja näen
maantee algust
silmapiiril
aastaid on oodanud mind
tuledes tuledes linn
ja nagu tunnelisse rong
maailm veereb vaikselt öösse
veel on aega
justnagu tunnelisse rong
veel on aega
andeks anda
nutta naerda
su taga taevas
on nagu läbipaistev pilt
varjudes
mis libiseb mööda mu eest
veel on aega
kuid see mis tuleb pärast sind
on teel
läheneb viimane linn
ja nagu tunnelisse rong
maailm veereb vaikselt öösse
veel on aega
justnagu tunnelisse rong
veel on aega
andeks anda
nutta naerda